DÍLI, 04 Agostu 2026 — Iha pasu importante ida ba reforma edukasaun iha área rurais, Ministériu Edukasaun (ME) ofisialmente simu no deklara nia kompromisu atu integra Konseitu Programa *Eskola Rural Matak no Kreativu (ESRUMAK)* hamutuk ho *Manuál Prátika "Laboratóriu Matak"* ba iha Kuríkulu Nasionál.
Inisiativa estratéjika ne'e aprezenta husi Ekipa Téknika Gabinete Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rural (VPM-MCAS-MDR), iha enkontru nível aas ne'ebé hala'o Segunda ne'e iha edifísiu Ministériu Edukasaun, Dili.
Enkontru ne'e partisipa direta husi Sua Exelénsia Ministra Edukasaun, Dra. Dulce de Jesus Soares ho nia estrutura téknika, no mós Sua Exelénsia Diretor-Jerál Dezenvolvimentu Rural, Sr. Filipe Cardoso Vieira, ne'ebé reprezenta Sua Exelénsia Vise-Primeiru-Ministru.
Iha aprezentasaun, Sr. Filipe Cardoso Vieira esplika katak ESRUMAK no "Laboratóriu Matak" la'ós de'it programa, maibé sai hanesan konseitu foun atu muda perspetiva aprendizajen nian.
"Objetivu prinsipál maka atu transforma ambiente rurál, to'os, jardim eskola no rekursu naturál sira ne'ebé iha ona, sai ba laboratóriu moris nian. Ne'e fatin ba estudante sira atu aprende siénsia, teknolojia, agrikultura no konservasaun meiu-ambiente ho forma prátika no inovativu," tenik Diretor-Jerál.
Nia mós konfirma katak programa ESRUMAK sei sai hanesan atividade prioridade nasionál ida iha Ministériu Dezenvolvimentu Rural nian. Programa ne'e sei integra diretamente ba iha Programa Revitalizasaun Komunitária ne'ebé hala'o hela iha munisípiu sira.

Hatan ba aprezentasaun ne'e, S.E. Ministra Edukasaun Dra. Dulce de Jesus Soares hato'o nia apresiasaun no apoiu másimu ba inisiativa ne'e. Nia dehan, manuál no konseitu ne'e aliña ho duni vizaun ME nian atu moderniza sistema edukasaun.
"Bazeia ba kuríkulu ne'ebé ita iha agora, ita presiza reforsa liu tan aprendizajen ne'ebé bazeia ba esperiénsia. Labarik sira iha área rurais iha poténsia boot. Ho 'Laboratóriu Matak' ne'e, sira sei aprende hodi kuda, obserba, analiza no inova. Ne'e maka ita bolu _hands-on learning_," afirma Ministra.
Ministra mós subliña katak inisiativa ne'e sei ajuda hamenus dezigualdade asesu ba edukasaun kualidade entre eskola iha sidade no iha área rurais.
Hodi hatudu komitmentu, S.E. Ministra Edukasaun foti kedas desizaun estratéjiku rua iha fatin:
ME sei hahú prosesu integrasaun no adaptasaun ba Konseitu ESRUMAK no Manuál "Laboratóriu Matak" ba iha Kuríkulu Ofisiál Nasionál. Integrasaun ne'e sei kobre ba atividade sira iha aula kurikulár no mós atividade extrakurikulár sira iha eskola.
ME no VPM-MCAS-MDR sei forma lalais Ekipa Servisu Kombinadu. Tarefa prinsipál ekipa ne'e maka atu identifika, avalia no hili eskola balun iha área rurais iha munisípiu oioin ne'ebé sei sai hanesan *Eskola Pilotu* ba faze dahuluk implementasaun iha tinan 2026-2027.
Eskola pilotu sira ne'e sei hetan apoiu tékniku, treinamentu ba profesór sira, no ekipamentu báziku hodi implementa "Laboratóriu Matak".
Governante rua ne'e konkorda katak inisiativa inter-institusionál ne'e sai hanesan pontu virajen ba transformasaun edukasaun no dezenvolvimentu rural iha Timor-Leste.
"Ne'e la'ós de'it kona-ba eskola. Ne'e kona-ba dezenvolvimentu komunitária. Ita kria jerasaun foun ne'ebé iha matenek sientífiku, iha espíritu kreatividade, emprezariál, no liu-liu iha respeitu boot ba meiu-ambiente no ba rai Timor nian," hakotu Sr. Filipe Cardoso Vieira.
Hafoin enkontru, ekipa téknika husi instituisaun rua sei hahú kedas servisu hodi detalha orsamentu, kronograma, no planu formasaun ba profesór sira iha eskola pilotu sira.
*#EliasdaCosta*
*#MédiaME*