Atividade

ME HAMUTUK HO PM NO MANORIN SIRA HOTU HUSI MUNISÍPIU DILI FAHE INFORMASAUN KONA-BA REZULTADU SERVISU NO ORSAMENTU MINISTÉRIU NIAN BA TINAN 2025

ME HAMUTUK HO PM NO MANORIN SIRA HOTU HUSI MUNISÍPIU DILI FAHE INFORMASAUN KONA-BA REZULTADU SERVISU NO ORSAMENTU MINISTÉRIU NIAN BA TINAN 2025

Dili – Loron, Segunda-Feira, 06 Janeiru 2025

Sua Exelénsia Primeiru Ministru RDTL, Kay Rala Xanana Gusmão hamutuk ho Sua Exelénsia Ministra Edukasaun Dra. Dulce de Jesus Soares no Sekretáriu Estadu Ensinu Sekundáriu Jerál no Ensinu Sekundáriu Tékniku Vokasionál Sr. Domingos Lopes Lemos hamutuk ho profesór sira hotu husi Ensinu Pré-Eskolár to’o iha Ensinu Sekundáriu Jerál no Ensinu Sekundáriu Tékniku Vokasionál iha Munisípiu Dili hodi fahe rezultadu ne’ebé alkansa ona no dezafiu sira ne’ebé infrenta durante tinan 2024: no divulga planu asaun anuál no orsamentu Ministériu Edukasaun ba tinan 2025, iha CCD, Merkadu Lama.

Iha diskursu, Sua Exelénsia Primeiru Ministru RDTL, Kay Rala Xanana Gusmão, hateten, profesór sira iha misaun boot tebes ida, iha imi nia koñesimentu , imi-nia hahalok no imi-nia vontade atu fó, tanba futuru Timor-Leste ninian depende ba imi, imi-nia misaun di’ak, Timor-Leste ikus fali mai sei sai di’ak liután, tanba labarik sira ne’ebé imi forma dadauk sei sai matenek hodi serví fali rai ne’e.

“Husu ita-boot sira nia esforsu tomak kona-ba saida mak atu fó, hodi hanoin hanoin katak imi mak sei forma jerasaun futuru ninian, ho nune’e, kuida didi’ak labarik sira, imi hanorin no labarik sira sei rona imi, hadomi imi no sei kopriende saida mak imi hanorin”, dehan S.E. PM RDTL.

Xefe governu ne’e hatutan, profesór sira nia misaun ne’e la’os hanorin de’it literasia no numerasia, maibé mós mentalidade, tanba iha imi nia liman mak futuru Timor nian, tanba ne’e apresia tebe-tebes imi-nia servisu, apresia tebe-tebes imi-nia partisipasaun iha dezenvolvimentu rai ida ne’e nian liuhusi edukasaun.

Iha fatin hanesan Sua Exelénsia Ministra Edukasaun Dra. Dulce de Jesus Soares, hateten, sente orgullu kona-ba funsionáriu sira-nia serbisu iha nivel nasionál no munisipál iha tinan 2024, ne’e mak parte ida de’it ne’ebé presiza rekoñese. Edukasaun, liuliu edukasaun ho kualidade, mak esforsu kolaborativu ida, no depende ba membru komunidade edukativu sira hotu atu partisipa no halo ninia parte.

“Bainhira ha’u temi liafuan ‘komunidade edukativu’ – ne’e mak sé loos? Iha nivel nasionál, ne’e mak ema hotu ne’ebé serbisu iha Ministériu Edukasaun no ita-nia parseiru sira hotu – Ministériu sira seluk, parseiru dezenvolvimentu sira, ONGs, no reprezentante sira hosi sektór privadu ne’ebé envolve ho maneira ruma hodi haberan ita-nia sektór edukasaun”, dehan S.E. ME.

Governante ne’e hatutan, eskola sira mak parte importante liu hosi sektór edukasaun. Eskola bele hetan orientasaun, apoiu, no formadu hosi polítika no programa sira iha nivel nasionál no munisipál, maibé tuir loloos eskola ida-idak mak halo desizau atu uza polítika no programa sira-ne’e atu kria ambiente aprendizajen ida-ne’ebé di’ak liu no efetivu liu ba ninia manorin no estudante sira.

#MédiaME