Dili β Loron Kinta-Feira, 13 Marsu 2025
MinistΓ©riu Edukasaun halo lansamentu ba livru ho impresaun inisiΓ‘l husi kopia hamutuk rihun 120, ho tΓtulu βHaβu-nia Tasi, Haβu-nia Timorβ, hodi reprezenta kompromisu ida neβebΓ© metin ba foinsaβe sira-nia futuru no ba protesaun tasi neβebΓ© folin boot liu iha mundu. Lansamentu neβe realiza iha Sentru Impresaun Comoro.
Iha lansamentu neβe, Sua ExelΓ©nsia Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana GusmΓ£o, hateten, kontenti tebes ohin bele mai toβo iha neβe hodi sai sasin ba inΓsiu distribuisaun livru ho nia tΓtulu βHaβu-nia Tasi, Haβu-nia Timorβ, tanba introdusaun livru ida neβe ba toβo iha eskola hodi bele fΓ³ hanoin ba estudante sira katak, tenki hadomi ambiente hodi labele soe foβer arbiru.
βProfesΓ³r sira tenki hanorin labarik sira hadomi ambiente, atu iha disiplina oituan hodi labele soe foβer arbiru. Ba estudante sira, labele lee deβit livru neβebΓ© lansa dadauk neβe, maibΓ© tenki aplika oinsΓ‘ labele soe foβer arbiru no presiza hadomi ambiente, nuneβe, foβer sira neβe labele ba tasi hodi estraga ita-nia ikan sira no rikusoin sira seluk iha tasi-laranβ, dehan S.E. Primeiru Ministru.
Xefe Governu neβe hatutan, iha edukasaun, ita la eduka deβit atu sai matenek, maibΓ© eduka buat oinoin no ida mΓ³s kona-ba oinsΓ‘ bele prezerva ka kuidadu ita-nia tasi, no diβak tebe-tebes tau problema tasi ninian iha kurrΓkulu edukasaun ninia, nuneβe bele hanorin labarik sira hadomi rai ida neβe, hadomi ambiente no buka komprende kona-ba oinsΓ‘ bele proteje ita-nia tasi.
Iha fatin hanesan, Sua ExelΓ©nsia Ministra Edukasaun, Dra. Dulce de Jesus Soares, hateten, ho respeitu no sentidu responsabilidade ne'ebΓ© kle'an, ohin selebra enkuadramentu signifikativu ida iha edukasaun no konsiΓ©nsia ambientΓ‘l iha nasaun ida neβe. Distribuisaun nasionΓ‘l ba livru "Hau-nia Tasi, Hau-nia Timor" reprezenta kompromisu ida-ne'ebΓ© metin ba foin-sa'e sira-nia futuru no protesaun ba tasi ne'ebΓ© folin-boot liu iha mundu.
βIta-nia objetivu liu husi projetu ida-ne'e, estudante Timor-Leste sira komprende rikusoin tasi nian, sira-nia importΓ‘nsia ba ita-nia ekonomia, kultura no identidade, no sira sai ajente ba mudansa. Ita kria hela movimentu protesaun ambientΓ‘l ida-ne'ebΓ© moris iha sala ka klase-laran no habelar iha sosiedade laran tomak, hodi promove konservasaun konkreta ba ita-nia ekosistema tasi nianβ, dehan S.E. Ministra Edukasaun.
βHakarak hato'o ami-nia agradesimentu boot liu ba nia ExelΓ©nsia, Sr. Primeiru-Ministru, ba konfiansa ne'ebΓ© tau iha MinistΓ©riu Edukasaun iha lideransa hodi fahe livru ida-ne'e ba labarik no foin-sa'e sira iha Timor-Leste. Ho impresaun inisiΓ‘l husi kopia rihun 120, ami asegura katak mensajen kona-ba prezervasaun no apresiasaun tasi nian to'o iha istΓ³ria hotu-hotu kona-ba ita-nia morisβ, dehan S.E. Ministra Edukasaun.
Governante neβe hatutan, bainhira selebra momentu ida-ne'e, ita reforsa kompromisu MinistΓ©riu Edukasaun nian atu integra kauza nobre no esensiΓ‘l sira iha ita-nia oan sira-nia kursu edukasaun. Unidade, ita sei harii futuru ida-ne'ebΓ© iha armonia entre ema ho natureza mak realidade ida, iha ne'ebΓ© jerasaun foun sira hatene atu proteje no valoriza sira-nia patrimΓ³niu naturΓ‘l, hodi asegura katak tasi Timor-Leste kontinua sai nu'udar fonte moris, apoiu no identidade ba ita-nia povu.
#MΓ©diaME