Dili โ Loron Kinta-Feira, 13 Marsu 2025
Ministรฉriu Edukasaun halo lansamentu ba livru ho impresaun inisiรกl husi kopia hamutuk rihun 120, ho tรญtulu โHaโu-nia Tasi, Haโu-nia Timorโ, hodi reprezenta kompromisu ida neโebรฉ metin ba foinsaโe sira-nia futuru no ba protesaun tasi neโebรฉ folin boot liu iha mundu. Lansamentu neโe realiza iha Sentru Impresaun Comoro.
Iha lansamentu neโe, Sua Exelรฉnsia Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmรฃo, hateten, kontenti tebes ohin bele mai toโo iha neโe hodi sai sasin ba inรญsiu distribuisaun livru ho nia tรญtulu โHaโu-nia Tasi, Haโu-nia Timorโ, tanba introdusaun livru ida neโe ba toโo iha eskola hodi bele fรณ hanoin ba estudante sira katak, tenki hadomi ambiente hodi labele soe foโer arbiru.
โProfesรณr sira tenki hanorin labarik sira hadomi ambiente, atu iha disiplina oituan hodi labele soe foโer arbiru. Ba estudante sira, labele lee deโit livru neโebรฉ lansa dadauk neโe, maibรฉ tenki aplika oinsรก labele soe foโer arbiru no presiza hadomi ambiente, nuneโe, foโer sira neโe labele ba tasi hodi estraga ita-nia ikan sira no rikusoin sira seluk iha tasi-laranโ, dehan S.E. Primeiru Ministru.
Xefe Governu neโe hatutan, iha edukasaun, ita la eduka deโit atu sai matenek, maibรฉ eduka buat oinoin no ida mรณs kona-ba oinsรก bele prezerva ka kuidadu ita-nia tasi, no diโak tebe-tebes tau problema tasi ninian iha kurrรญkulu edukasaun ninia, nuneโe bele hanorin labarik sira hadomi rai ida neโe, hadomi ambiente no buka komprende kona-ba oinsรก bele proteje ita-nia tasi.
Iha fatin hanesan, Sua Exelรฉnsia Ministra Edukasaun, Dra. Dulce de Jesus Soares, hateten, ho respeitu no sentidu responsabilidade ne'ebรฉ kle'an, ohin selebra enkuadramentu signifikativu ida iha edukasaun no konsiรฉnsia ambientรกl iha nasaun ida neโe. Distribuisaun nasionรกl ba livru "Hau-nia Tasi, Hau-nia Timor" reprezenta kompromisu ida-ne'ebรฉ metin ba foin-sa'e sira-nia futuru no protesaun ba tasi ne'ebรฉ folin-boot liu iha mundu.
โIta-nia objetivu liu husi projetu ida-ne'e, estudante Timor-Leste sira komprende rikusoin tasi nian, sira-nia importรกnsia ba ita-nia ekonomia, kultura no identidade, no sira sai ajente ba mudansa. Ita kria hela movimentu protesaun ambientรกl ida-ne'ebรฉ moris iha sala ka klase-laran no habelar iha sosiedade laran tomak, hodi promove konservasaun konkreta ba ita-nia ekosistema tasi nianโ, dehan S.E. Ministra Edukasaun.
โHakarak hato'o ami-nia agradesimentu boot liu ba nia Exelรฉnsia, Sr. Primeiru-Ministru, ba konfiansa ne'ebรฉ tau iha Ministรฉriu Edukasaun iha lideransa hodi fahe livru ida-ne'e ba labarik no foin-sa'e sira iha Timor-Leste. Ho impresaun inisiรกl husi kopia rihun 120, ami asegura katak mensajen kona-ba prezervasaun no apresiasaun tasi nian to'o iha istรณria hotu-hotu kona-ba ita-nia morisโ, dehan S.E. Ministra Edukasaun.
Governante neโe hatutan, bainhira selebra momentu ida-ne'e, ita reforsa kompromisu Ministรฉriu Edukasaun nian atu integra kauza nobre no esensiรกl sira iha ita-nia oan sira-nia kursu edukasaun. Unidade, ita sei harii futuru ida-ne'ebรฉ iha armonia entre ema ho natureza mak realidade ida, iha ne'ebรฉ jerasaun foun sira hatene atu proteje no valoriza sira-nia patrimรณniu naturรกl, hodi asegura katak tasi Timor-Leste kontinua sai nu'udar fonte moris, apoiu no identidade ba ita-nia povu.
#MรฉdiaME