Dili – Loron Kinta-Feira, 13 Marsu 2025
Ministériu Edukasaun halo lansamentu ba livru ho impresaun inisiál husi kopia hamutuk rihun 120, ho títulu “Ha’u-nia Tasi, Ha’u-nia Timor”, hodi reprezenta kompromisu ida ne’ebé metin ba foinsa’e sira-nia futuru no ba protesaun tasi ne’ebé folin boot liu iha mundu. Lansamentu ne’e realiza iha Sentru Impresaun Comoro.
Iha lansamentu ne’e, Sua Exelénsia Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hateten, kontenti tebes ohin bele mai to’o iha ne’e hodi sai sasin ba inísiu distribuisaun livru ho nia títulu “Ha’u-nia Tasi, Ha’u-nia Timor”, tanba introdusaun livru ida ne’e ba to’o iha eskola hodi bele fó hanoin ba estudante sira katak, tenki hadomi ambiente hodi labele soe fo’er arbiru.
“Profesór sira tenki hanorin labarik sira hadomi ambiente, atu iha disiplina oituan hodi labele soe fo’er arbiru. Ba estudante sira, labele lee de’it livru ne’ebé lansa dadauk ne’e, maibé tenki aplika oinsá labele soe fo’er arbiru no presiza hadomi ambiente, nune’e, fo’er sira ne’e labele ba tasi hodi estraga ita-nia ikan sira no rikusoin sira seluk iha tasi-laran”, dehan S.E. Primeiru Ministru.
Xefe Governu ne’e hatutan, iha edukasaun, ita la eduka de’it atu sai matenek, maibé eduka buat oinoin no ida mós kona-ba oinsá bele prezerva ka kuidadu ita-nia tasi, no di’ak tebe-tebes tau problema tasi ninian iha kurríkulu edukasaun ninia, nune’e bele hanorin labarik sira hadomi rai ida ne’e, hadomi ambiente no buka komprende kona-ba oinsá bele proteje ita-nia tasi.
Iha fatin hanesan, Sua Exelénsia Ministra Edukasaun, Dra. Dulce de Jesus Soares, hateten, ho respeitu no sentidu responsabilidade ne'ebé kle'an, ohin selebra enkuadramentu signifikativu ida iha edukasaun no konsiénsia ambientál iha nasaun ida ne’e. Distribuisaun nasionál ba livru "Hau-nia Tasi, Hau-nia Timor" reprezenta kompromisu ida-ne'ebé metin ba foin-sa'e sira-nia futuru no protesaun ba tasi ne'ebé folin-boot liu iha mundu.
“Ita-nia objetivu liu husi projetu ida-ne'e, estudante Timor-Leste sira komprende rikusoin tasi nian, sira-nia importánsia ba ita-nia ekonomia, kultura no identidade, no sira sai ajente ba mudansa. Ita kria hela movimentu protesaun ambientál ida-ne'ebé moris iha sala ka klase-laran no habelar iha sosiedade laran tomak, hodi promove konservasaun konkreta ba ita-nia ekosistema tasi nian”, dehan S.E. Ministra Edukasaun.
“Hakarak hato'o ami-nia agradesimentu boot liu ba nia Exelénsia, Sr. Primeiru-Ministru, ba konfiansa ne'ebé tau iha Ministériu Edukasaun iha lideransa hodi fahe livru ida-ne'e ba labarik no foin-sa'e sira iha Timor-Leste. Ho impresaun inisiál husi kopia rihun 120, ami asegura katak mensajen kona-ba prezervasaun no apresiasaun tasi nian to'o iha istória hotu-hotu kona-ba ita-nia moris”, dehan S.E. Ministra Edukasaun.
Governante ne’e hatutan, bainhira selebra momentu ida-ne'e, ita reforsa kompromisu Ministériu Edukasaun nian atu integra kauza nobre no esensiál sira iha ita-nia oan sira-nia kursu edukasaun. Unidade, ita sei harii futuru ida-ne'ebé iha armonia entre ema ho natureza mak realidade ida, iha ne'ebé jerasaun foun sira hatene atu proteje no valoriza sira-nia patrimóniu naturál, hodi asegura katak tasi Timor-Leste kontinua sai nu'udar fonte moris, apoiu no identidade ba ita-nia povu.
#MédiaME