Atividade

๐—Ÿ๐—˜๐—œ ๐—•๐—”๐—ญ๐—˜ ๐—˜๐——๐—จ๐—ž๐—”๐—ฆ๐—”๐—จ๐—ก ๐—ฃ๐—”๐—ฆ๐—” ๐—œ๐—›๐—” ๐——๐—˜๐—•๐—”๐—ง๐—˜ ๐—๐—˜๐—ก๐—˜๐—ฅ๐—”๐—Ÿ๐—œ๐——๐—”๐——๐—˜

๐ƒรญ๐ฅ๐ข, ๐ŸŽ๐Ÿ— ๐‰๐ฎรฑ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ“ โ€“ ๐ƒ๐ข๐ฌ๐ค๐ฎ๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐ง๐จ ๐ฏ๐จ๐ญ๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐ข๐ก๐š ๐ฃ๐ž๐ง๐ž๐ซ๐š๐ฅ๐ข๐๐š๐๐ž ๐›๐š ๐๐ซ๐จ๐ฃ๐ž๐ญ๐ฎ ๐‹๐ž๐ข ๐๐จ. ๐Ÿ–/๐•๐ˆ (๐Ÿ.๐š) ๐‹๐ž๐ข ๐๐š๐ณ๐ž ๐„๐๐ฎ๐ค๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐๐ซรฉ-๐ž๐ฌ๐ค๐จ๐ฅรก๐ซ, ๐„๐ง๐ฌ๐ข๐ง๐ฎ ๐รก๐ณ๐ข๐ค๐ฎ, ๐„๐ง๐ฌ๐ข๐ง๐ฎ ๐’๐ž๐ค๐ฎ๐ง๐รก๐ซ๐ข๐ฎ, ๐Œ๐จ๐๐š๐ฅ๐ข๐๐š๐๐ž ๐„๐ฌ๐ฉ๐ž๐ฌ๐ขรก๐ฅ ๐„๐๐ฎ๐ค๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐„๐ฌ๐ค๐จ๐ฅรก๐ซ, ๐„๐๐ฎ๐ค๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐„๐ฌ๐ญ๐ซ๐š ๐ž๐ฌ๐ค๐จ๐ฅรก๐ซ ๐ง๐จ ๐…๐จ๐ซ๐ฆ๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐๐ซ๐จ๐Ÿ๐ข๐ฌ๐ข๐จ๐งรก๐ฅ ๐ง๐จ ๐ซ๐ž๐ฏ๐จ๐ ๐š ๐‹๐ž๐ข ๐.๐ŸŽ ๐Ÿ๐Ÿ’/ ๐Ÿ๐ŸŽ๐ŸŽ๐Ÿ–, ๐Ÿ๐Ÿ— ๐จ๐ฎ๐ญ๐ฎ๐›๐ซ๐ฎ, ๐‹๐ž๐ข ๐๐š๐ณ๐ž ๐„๐๐ฎ๐ค๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง, ๐ฉ๐š๐ฌ๐š ๐ก๐จ ๐ฏ๐จ๐ญ๐ฎ ๐š๐Ÿ๐š๐ฏรณ๐ซ ๐Ÿ‘๐Ÿ•, ๐Š๐จ๐ง๐ญ๐ซ๐š ๐ŸŽ ๐ง๐จ ๐š๐›๐ฌ๐ญ๐ž๐ง๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐Ÿ๐Ÿ“.

Projetu Lei neโ€™e iha objetivu atu atualiza no hadiโ€™a baze edukasaun Timor-Leste nian, liuliu kona-ba edukasaun prรฉ-eskolรกr, Ensinu Bรกziku no Ensinu Sekundรกriu, Edukasaun Estra-eskolรกr no Formasaun Profisionรกl, nesesidade atu halo atualizasaun ho razaun tuir mai:

1. Aliรฑamentu ho ensinu superiรณr, tanba aprova ona Lei Baze ba Ensinu Superiรณr, hodi presiza garante koerente husi nรญvel ensinu hotu no kria sistema edukativu ida neโ€™ebรฉ bele integradu no artikuladu husi labarik kiโ€™ik toโ€™o universidade.

2. Moderniza Lei. Lei Baze Edukasaun, Lei N.0 14/2008, 29 outubru, Lei Baze Edukasaun, ohin loron la atualiza ona no la reflete realidade eskola nian.


3. Partisipasaun komunidade edukativa. Projetu neโ€™e rezulta, husi prosesu konsulta pรบbliku luan, neโ€™ebรฉ envolve diretรณr eskola sira, profesรณr sira, sindikatu no ajente edukativu sira seluk. Kontribuisaun sira neโ€™ebรฉ rekolla, permite identifika problema prรกtiku norma sira neโ€™ebรฉ la atualiza no lakuna legรกl neโ€™ebรฉ konsidera ona iha elaborasaun projetu neโ€™e. prosesu neโ€™e garante katak Lei neโ€™e besik liu ba nesesidade loloos sistema edukativu nian.

4. Razaun adaptasaun ba realidade nasionรกl. Lei foun neโ€™e mantein pontu pozitivu husi lejislasaun anteriรณr, maibรฉ inklui medida foun bazeia ba observasaun sira neโ€™ebรฉ halo durante fiskalizasaun parlamentรกri. Alterasaun sira neโ€™e ho objetivu atu harii Lei neโ€™ebรฉ efikรกsia liu no adekuadu ba realidade nasaun nian.


5. Urjรฉnsia ba revizaun neโ€™e labele dรบvida. Mantein Lei atuรกl signifika atu kontinua halo desigualidade no sistema neโ€™ebรฉ limita deโ€™it dezenvolvimentu estudante sira no la motiva profesรณr sira. Lei neโ€™e fundamentรกl atu garante sistema edukativu ida neโ€™ebรฉ iha kualidade, justu no ekuitativu. Projetu Lei neโ€™e laโ€™os inisiativa lejislativa deโ€™it, maibรฉ konstitui mรณs investimentu pedagรณjiku sosiรกl no estratรฉjiku. Ninia aprovasaun reprezenta pasu signifikativu iha garantia ba sistema edukativu neโ€™ebรฉ inkluzivu, efisiente no preparadu ba dezafiu sรฉkulu 21 nian.

Diskusaun no votasaun iha jeneralidade ba Projetu Lei N.0 8/VI (2.a) Lei Baze Edukasaun neโ€™e, partisipa mรณs husi Sua Exelรฉnsa Ministra Edukasaun, Dra. Dulce de Jesus Soares, Vise-Ministru ba Asuntu Parlamentรกr, Dr. Aderito Hugo da Costa, inklui dirijente sira husi Ministรฉriu Edukasaun.

#JornalistaPaulaDelgado
#MรฉdiaME