๐รญ๐ฅ๐ข, ๐๐ ๐๐ฎรฑ๐ฎ ๐๐๐๐ โ ๐๐ข๐ฌ๐ค๐ฎ๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐ง๐จ ๐ฏ๐จ๐ญ๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐ข๐ก๐ ๐ฃ๐๐ง๐๐ซ๐๐ฅ๐ข๐๐๐๐ ๐๐ ๐๐ซ๐จ๐ฃ๐๐ญ๐ฎ ๐๐๐ข ๐๐จ. ๐/๐๐ (๐.๐) ๐๐๐ข ๐๐๐ณ๐ ๐๐๐ฎ๐ค๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐๐ซรฉ-๐๐ฌ๐ค๐จ๐ฅรก๐ซ, ๐๐ง๐ฌ๐ข๐ง๐ฎ ๐รก๐ณ๐ข๐ค๐ฎ, ๐๐ง๐ฌ๐ข๐ง๐ฎ ๐๐๐ค๐ฎ๐ง๐รก๐ซ๐ข๐ฎ, ๐๐จ๐๐๐ฅ๐ข๐๐๐๐ ๐๐ฌ๐ฉ๐๐ฌ๐ขรก๐ฅ ๐๐๐ฎ๐ค๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐๐ฌ๐ค๐จ๐ฅรก๐ซ, ๐๐๐ฎ๐ค๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐๐ฌ๐ญ๐ซ๐ ๐๐ฌ๐ค๐จ๐ฅรก๐ซ ๐ง๐จ ๐ ๐จ๐ซ๐ฆ๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐๐ซ๐จ๐๐ข๐ฌ๐ข๐จ๐งรก๐ฅ ๐ง๐จ ๐ซ๐๐ฏ๐จ๐ ๐ ๐๐๐ข ๐.๐ ๐๐/ ๐๐๐๐, ๐๐ ๐จ๐ฎ๐ญ๐ฎ๐๐ซ๐ฎ, ๐๐๐ข ๐๐๐ณ๐ ๐๐๐ฎ๐ค๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง, ๐ฉ๐๐ฌ๐ ๐ก๐จ ๐ฏ๐จ๐ญ๐ฎ ๐๐๐๐ฏรณ๐ซ ๐๐, ๐๐จ๐ง๐ญ๐ซ๐ ๐ ๐ง๐จ ๐๐๐ฌ๐ญ๐๐ง๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐๐.
Projetu Lei neโe iha objetivu atu atualiza no hadiโa baze edukasaun Timor-Leste nian, liuliu kona-ba edukasaun prรฉ-eskolรกr, Ensinu Bรกziku no Ensinu Sekundรกriu, Edukasaun Estra-eskolรกr no Formasaun Profisionรกl, nesesidade atu halo atualizasaun ho razaun tuir mai:
1. Aliรฑamentu ho ensinu superiรณr, tanba aprova ona Lei Baze ba Ensinu Superiรณr, hodi presiza garante koerente husi nรญvel ensinu hotu no kria sistema edukativu ida neโebรฉ bele integradu no artikuladu husi labarik kiโik toโo universidade.
2. Moderniza Lei. Lei Baze Edukasaun, Lei N.0 14/2008, 29 outubru, Lei Baze Edukasaun, ohin loron la atualiza ona no la reflete realidade eskola nian.
3. Partisipasaun komunidade edukativa. Projetu neโe rezulta, husi prosesu konsulta pรบbliku luan, neโebรฉ envolve diretรณr eskola sira, profesรณr sira, sindikatu no ajente edukativu sira seluk. Kontribuisaun sira neโebรฉ rekolla, permite identifika problema prรกtiku norma sira neโebรฉ la atualiza no lakuna legรกl neโebรฉ konsidera ona iha elaborasaun projetu neโe. prosesu neโe garante katak Lei neโe besik liu ba nesesidade loloos sistema edukativu nian.
4. Razaun adaptasaun ba realidade nasionรกl. Lei foun neโe mantein pontu pozitivu husi lejislasaun anteriรณr, maibรฉ inklui medida foun bazeia ba observasaun sira neโebรฉ halo durante fiskalizasaun parlamentรกri. Alterasaun sira neโe ho objetivu atu harii Lei neโebรฉ efikรกsia liu no adekuadu ba realidade nasaun nian.
5. Urjรฉnsia ba revizaun neโe labele dรบvida. Mantein Lei atuรกl signifika atu kontinua halo desigualidade no sistema neโebรฉ limita deโit dezenvolvimentu estudante sira no la motiva profesรณr sira. Lei neโe fundamentรกl atu garante sistema edukativu ida neโebรฉ iha kualidade, justu no ekuitativu. Projetu Lei neโe laโos inisiativa lejislativa deโit, maibรฉ konstitui mรณs investimentu pedagรณjiku sosiรกl no estratรฉjiku. Ninia aprovasaun reprezenta pasu signifikativu iha garantia ba sistema edukativu neโebรฉ inkluzivu, efisiente no preparadu ba dezafiu sรฉkulu 21 nian.
Diskusaun no votasaun iha jeneralidade ba Projetu Lei N.0 8/VI (2.a) Lei Baze Edukasaun neโe, partisipa mรณs husi Sua Exelรฉnsa Ministra Edukasaun, Dra. Dulce de Jesus Soares, Vise-Ministru ba Asuntu Parlamentรกr, Dr. Aderito Hugo da Costa, inklui dirijente sira husi Ministรฉriu Edukasaun.
#JornalistaPaulaDelgado
#MรฉdiaME