Atividade

KONFERÉNSIA ASEAN KONA-BA EDUKASAUN SEDU BA LABARIK KI’IK (sigla inglés ECCE “HARII KLIMA REZILIIENTE HAHÚ HUSI EDUKASAUN SEDU BA LABARIK KI’IK BA FUTURU IDA-NE’EBÉ SUSTENTAVEL”

LAOS- Iha loron 14-15 Maio 2024

S.E Ministra Edukasaun Dra. Dulce de Jesus Soares partisipa iha Simeira ba Ministru Edukasaun sira husi Association of South East Asia (ASEAN) kona-ba “harii klima reziliiente hahú husi edukasaun sedu ba labarik ki’ik ba futuru ida-ne’ebé sustentavel” iha Viantane, LAO PDR. Simeira ida-ne’e nu’udar hakat boot ida ba Timor-Leste, tanba ba dahuluk Governu Timor-Leste, liuhosi Ministériu Edukasaun, hetan konvite hosi S.E. Prof. Dr. Phout Simmalavong, Ministru Edukasaun no Desportu, LAO PDR, atu hola parte iha simeira ASEAN kona- ba Edukasaun Sedu no Kuidadu ba Labarik (sigla iha inglés ECCE).

Simeira ASEAN ida-ne’e hetan partisipasaun hosi figura importante sira hanesan S.E. Dr Kao Kim Hourn, Secretária-Jerál ASEAN nian, Exelénsia Ministru Edukasaun sira hosi nasaun membru ASEAN sira, Reprezentante hosi Sekretariadu ASEAN, no Dr. Pia Rebello Britto, nu’udar Reprezentante UNICEF nian iha LAO PDR.

Objetivu hosi konferénsia ida-ne’e mak atu nasaun membru sira iha ASEAN halo diskusaun no fahe informasaun, koñesimentu no prátika di’ak sira ba malu, hodi nune’e hamutuk bele hamosu kompromisu koletivu ne’ebé foka ba realizasaun ba Planu Servisu ASEAN nian pontu 2.1 kona- ba Edukasaun. Aleinde ne’e, simeira ne’e mós sai nu’udar oportunidade atu partilla progresu sira hosi ODS-4, liuliu kona-ba dezenvolvimentu ECCE olístiku, iha rejiaun.

S.E Ministra Edukasaun Dra. Dulce de Jesus Soares, iha ninia intervensaun enfatiza importánsia hosi halo investimentu ba ECCE tanba faze ne’e mak krítiku ba ema nia dezenvolvimentu. Nia mós aumenta katak importante tebes atu promove parseria ida-ne’ebé forte liu entre nasaun membru ASEAN sira atu bele halo esforsu koletivu hodi hasoru dezafiu sira no garante finansiamentu ba ECCE.

Aleinde ne’e, S.E Ministra mós fahe informasaun kona-ba esperiénsia no progresu sira kona-ba dezenvolvimentu labarik ho otas sedu, ne’ebé iha ne’e hetan advokasia nasionál maka’as hosi pesoál eminente sira hanesan S.E Prezidente Repúblika no S.E Primeiru Ministru no S.E Vise Primeiru Ministru. Ministra Soares esplika kona-ba sira-nia serbisu maka’as hodi promove Edukasaun Sedu ba labarik ho otas ki’ik, nu’udar hakat esensiál ba Timor-Leste nia investimentu iha ECCE.

Iha ninia intervensaun SE Ministra fó informasaun ba ministru sira seluk ASEAN nian katak iha Timor-Leste, ho lideransa hosi S.E Vise-Primeiru Ministru ba Asuntu Sosiál sira, ECD/ECCE hahú moris, politika ECCE/ECD finalizadu ona, ekipa tékníku ba ECCE estabelesidu, no planu integradu ECCE nian dezenvolve tiha ona. Asaun sira-ne’e mosu atu hatán ba problema sira-ne’ebé relasiona ho asuntu sosiál sira hanesan deznutrisaun, aprendizajen sedu menus, labarik ne’ebé la rejista sira-nia moris, no asuntu seluk ne’ebé interligadu. Ida-ne’e hatudu kompromisu boot tebes hosi Governu Timor-Leste atu kontinua reforsa implementasaun ECCE/ECD no investe boot liután ba ECCE.

S.E Ministra Soares, mós aproveita simeira ne’e hodi husu ba membru ASEAN sira atu tulun Timor-Leste iha ninia prosesu tomak atu sai membru ASEAN, tanba país membru hotu ASEAN nian, nomós Timor-Leste, iha objetivu komún hanesan, ne’ebé mak atu halo avansu ba ECCE iha rejiaun ASEAN. Hodi hatutan ba ida-ne’e, SE Ministra Edukasaun sujere atu foka ba estratéjia balu, hanesan:
1. Haforsa dezenvolvimentu profisionál liuhosi investe iha kapasitasaun ba manorin ECCE sira, hodi servisu hamutuk ho SEAMEO, CECCEP.
2. Enkoraja mekanizmu finansiamentu sustentavel ba área ECCE atu asegura programa la’o ho sistemátiku no efisiente.
3. Kontinua dezenvolvimentu ba polítika no planu ba ECC, liuhosi kolabraosaun másimu ho membru ASEAN sira.
4. Troka ideia kona-ba ezekusaun efisiente ba orsamentu, no aprende hamutuk no hosi nasaun membru ASEAN sira kona-ba inovasaun ne’ebé implementa iha sira-nia rain, atu fasilita Timor-Leste nia implementasaun ba ECEE ne’ebé efisiente no sustentavel.

Konferénsia ida-ne’e konklui ho deklarasaun kompromisu konjuntu hosi nasaun membru ASEAN sira atu hala’o pontu asaun 16 ne’ebé sira propoin. Kompromisu konjuntu ne’e rekoñese ECCE nia asaun klimátika nu’udar baze ba kompromisu firme atu respeita valór prinsipál sira hanesan sustentabilidade, empatia, tau matan ba ambiente, no responsabilidade inter-jerasionál.
REMATA