Atividade

Previous Next

VISE-MINISTRU EDUKASAUN, JUVENTUDE NO DESPORTU PARTISIPA IHA PROGRAMA LORI PORSAUN AI-HAN BA UMA(TAKE-HOME RATIONS)

Dare, 13/08/2020 - S. Exa. Vise-Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu Dr. António Guterres partisipa iha Programa Lori Porsaun Ai-han ba Uma(Take-Home Rations) ne'ebé hala'o husi ajénsia internasional World Food Programme (WFP)
Timor-Leste iha Eskola Bázika Filial 1, 2, 3 Lelaus, Dare ba estudante hamutuk nain 189.
Objetivu hosi programa ne'e mak fo hahan sira hanesan fos, koto, manutolun, mina tein ba estudante sira hodi lori ba uma, tein no konsumu molok ba eskola atu tuir prosesu ensinu aprendizajén.
Marka mos prezensa iha seremónia ne'e mak Representative no Country Director Sr. Dageng Liu, S. Exa. Embaixadór Repúblika Popular Xina mai Timor Leste Dr. Xiao Jiangou, dirijente sira hosi WFP, MEJD, inan-aman, komunidade no estudante sira.
HOTU
Previous Next

Parlamentu Nasional, loron 11 fulan-Agostu tinan 2020

S. Exa. Vise-Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu Dr. António Guterres partisipa iha Konfirmasaun Deklarasaun Estadu Emerjénsia ba Dahaat iha Parlamentu Nasional.
Rezultadu votasaun a-favór 40, kontra 0 no abstensaun 17.
HOTU
Previous Next

VISE-MINISTRU EDUKASAUN, JUVENTUDE NO DESPORTU HASORU MALU HO PREZIDENTE AUTORIDADE RAEOA HODI KOALIA KONA-BA REATIVASAUN ESKOLA PREZENSIÁL IHA OÉ-CUSSE AMBENO

Díli, 11/8/2020 - S. Exa. Vise-Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu Dr. António Guterres hala'o enkontru ho Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-cusse Ambeno(RAEOA) Sr. Arsénio Paixão Bano hodi koalia kona-ba re-ativa ensinu aprendizajén prezensiál iha RAEOA.
Tuir dadus ne'ebé iha hosi total eskola 100, 3 mak re-ativa ona enkuantu 97 iha ona faze preparasaun no avaliasaun nia laran.
Iha intervensaun Vise-Ministru haktuir katak ho koñesementu S. Exa. Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu nian atu koordena no buka solusaun oinsa bele re-ativa fali eskola sira iha teritoriu Timor laran tomak inklui RAEOA maibé tenke prienxe kritériu sira ne'ebé hasai hosi Ministériu Saúde, Organizasaun Saúde Mundial no Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu(MEJD) rasik.
Haktuir tan mos hosi Vise-Ministru katak MEJD durante ne'e ho suporta hosi parseiru dezenvolvimentu halo koordenasaun no apoiu ona material sira dezinfekta no prevensaun COVID-19 ba eskola sira no parseiru sira mos hato'o prontidaun atu suporta ba RAEOA hanesan máskara, sabaun, thermoscanner no seluk tan.
Durante enkontru, Prezidente Autoridade RAEOA hato'o katak dadaun ne'e eskola hamutuk 3 mak reativa tiha ona, 10 preparadu ona atu reativa tarde liu mak semana oin no sira seluk sei iha avaliasaun no preparasaun laran. Ho nune'e ba eskola sira lokaliza iha parte sentral sei esforsu másimu atu re-ativa lais maibé ba eskola sira iha besik fronteira ho nasaun viziñu Indonézia tenke kuidadu tanba sira nia kazu pozitivu COVID-19 mos tun sae hela. Razaun seluk mos tanba movimentu no tranzisaun besik fronteira mos tama sai lorloron se la fo atensaun didiak sei hadaet fasil bainhira tama ona komunidade nia leet. Sorin seluk mos, iha RAEOA moras sira hanesan Tuberkulose, mal nutrisaun, moras kontasioza seluk maka'as no se COVID-19 kona fasil hadaet tanba rezistensia isin fraku tanba ne'e Autoridade tetu mos assuntu sira ne'e bainhira deside atu loke hikas fali eskola sira. Ba eskola besik fronteira ho númeru estudante oituan Autoridade mos planu karik se diak liu mestri sira mak ba hare estudante sira iha uma deit maibé sei deskute ninia implementasaun karik posível.
Parte rua konkorda atu mantein komunikasaun no tuir planu Vise-Ministru ho ekipa sei dezloka ba RAEOA iha semana oin hodi halo distribuisaun material sira no hare besik liu tan atu oinsa MEJD bele apoia Autoridade iha prosesu reativasaun eskola sira.
HOTU
Previous Next

VISE-MINISTRU EDUKASAUN, JUVENTUDE NO DESPORTU HO MINISTRU ADMINISTRASAUN ESTATAL INAGURA EDIFISIU PRE-ESKOLÁR BAURA IHA LEOREMA, LIKISA

Leorema(Likisa), 7/8/2020 - S. Exa. Vise-Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu Dr. António Guterres hamutuk ho S. Exa. Ministru Administrasaun Estatal Dr. Miguel Pereira de Carvalho Inagura Edifisiu Pre-Eskolár Baura iha suku Leorema, Postu Administrativu Bazartete, Munisípiu Likisa.
Projetu konstrusaun ne'e konstrui hosi komunidade liuhosi fundu Programa Nasional Dezenvolvimentu Suku(PNDS) ba faze III siklu II nian ho montante orsamentu hamutuk $41.690,85.
Iha intervensaun Xefe Suku Leorema Sra. Sandra de Araújo agradese ba prezensa Vise-Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu no Ministru Administrasaun Estatal no hato'o gratidaun ba PNDS tanba bele aloka osan no harii ona edifisiu ne'e hodi fasilita prosesu aprendizajén ba estudante sira ho diak.
Hato'o mos preukupasaun katak iha suku Leorema iha eskola balun kondisaun infraestrutura la diak liu ona, iha eskola balun seidauk hetan lisensiamentu hosi Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu(MEJD) inklui eskola balun iha estudante maibé la iha profesór.
Nune'e mos, Koordenadór Pre-Eskolár Baura agradese tebes tanba antes ne'e iha tempu udan no anin afeita tebes prosesu aprendizajén iha pre-eskolár ne'e maibé iha tinan 2019 komunidade deside hodi uza osan aloka ba suku liuhosi PNDS bele harii edifisiu permanente no foun ba eskola ne'e ho fasilidade kompletu no bee mos. Iha tinan 2019 mos, Governu Nova Zelándia liuhosi Programa HANDS harii ona parque infantil/playground.
Iha biban ne'e mos, Prezidente KPA Sra. Lorença Gonçalves haktuir katak projetu konstrusaun pre-eskolár Baura ne'e halo bazeia ba desizaun komunidade nian no identifika hanesan prioridade ba futuru labarik sira nian iha suku Leorema.
Iha diskursu Vise-Ministru dehan iha mandatu VIII Governu Konstitusional ne'e Ministru no Vise-Ministru MEJD identifika infraestrutura eskolár mak hanesan prioridade dahuluk tanba ne'e MEJD agradese tebes ba parseiru sira liuliu Ministériu Administrasaun Estatal liuhosi PNDS suporta suku sira hodi harii no hadia eskola barak iha teritoriu Timor laran tomak.
MEJD kada tinan liuhosi Orsamentu Jeral Estadu iha limitasaun orsamentu maibé sente la mesak no husu nafatin kontinuasaun programa PNDS ne'e.
Vise-Ministru mos hodi S. Exa. Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu agradese ba komunidade, inan aman sira suku Leorema tanba halo sakrifisiu no servisu voluntáriu hodi harii ona eskola ne'e no husu atu kontinua kuida eskola ne'e hodi sai mahon ba estudante sira hodi eskola tanba edukasaun mak hanesan janela ba mundu no liuhosi eskola mak prepara estudante sira ba futuru ne'ebé diak.
Iha mensajén ba profesór sira Vise-Ministru husu atu kuida nafatin estudante no edifisiu foun ne'e no tenke pasiensia barak tanba hanorin estudante pre-eskolár la'os fasil.
Pre-eskolár Baura iha estudante hamutuk nain 55 no profesór nain 4.
Ba preukupasaun Xefe Suku Leorema kona-ba estatutu eskola balun la los no problema seluk, Vise-Ministru orienta Diretór Servisu Edukasaun Munisipal atu hato'o relatóriu lalais ba Ministru no Vise-Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu hodi tetu no fo solusaun iha tempu besik.
Vise-Ministru hamutuk ho Ministru Administrasaun Estatal mos fahe sasan material sira prevensaun COVID-19 nian no husu nafatin eskola atu kumpri regra sira ne'ebé hasai ona hosi MEJD no Ministériu Saúde hanesan iha matadalan reativasaun eskola sira nian.
Eskola sira iha munisípiu Likisa 100% reativa hotu ona hahú hosi ensinu pre-eskolár to'o ensinu sekundáriu.
Antes Vise-Ministru ba halo inagurasaun, hala'o uluk vizita ba Diresaun Servisu Edukasaun Munisipal Likisa no hala'o mos vizita ba Administradór Munisipiu Likisa no partisipa mos iha enkontru Ministru Administrasaun Estatal ho Administradór Munisípiu, Administradór Postu Administrativu sira hamutuk ho Diretór sira servisu munisipal Likisa nian hodi partila mos informasaun kona-ba area edukasaun nian inklui prioridade MEJD nian no mos husu nafatin kolaborasaun diak iha mantein liña koordenasaun liuliu iha area edukasaun, juventude no desportu.
HOTU
Previous Next

VISE-MINISTRU EDUKASAUN, JUVENTUDE NO DESPORTU HALA'O ABERTURA LIUHOSI ONLINE BA KURSU FORMASAUN PROFESÓR EDUKASAUN PRE-ESKOLÁR

Díli, 3/08/2020 - S. Exa. Vise-Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu Dr. António Guterres hala'o abertura ba kursu formasaun ba profesór sira pre-eskolár iha munisípiu Dili liuhosi modelu virtual ho tema "Dezenvolvimentu Labarik" ne'ebé organiza hosi INFORDEPE liuhosi Gabinete Formasaun Profesional no Kontínua.
Total partisipante hamutuk nain 57.
Objetivu hosi formasaun ne'e mak:
- Atu hametin liutan koñesimentu profesor sira iha dezenvolvimentu labarik ne’ebé kobre aspeitu sira hanesan : Dezenvolvimentu kognitivu, fisiku, sosio emosional no lian.
- Atu profesor sira bele hatene katak idade tinan 1-7 hanesan idade krítiku ba dezenvolvimentu labarik ne’ebé ema bolu “ Golden Age”.
Formasaun ne’e hanesan kontinuasaun hosi formasaun ho modalidade “Blended Learning”/Formasaun Integrada/Formasaun Mista, ne’ebé integra formasaun on-line no formasaun prezensial.
Kada sesaun on-line hala’o ho durasaun horas 3, no kada module sei halo durante loron 2.
Formador sira hosi INFORDEPE/Programa HANDS ho rekursu finansiamentu hosi Programa HANDS. HANDS mos fornese (fo empresta tableta) no ajuda ho pulsa internet.
HOTU
Previous Next

VISE-MINISTRU EDUKASAUN, JUVENTUDE NO DESPORTU PARTISIPA IHA REUNIAUN ESTRAORDINÁRIU KONSELLU MINISTRU

Díli, 6/8/2020 - S. Exa. Vise-Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu Dr. António Guterres partisipa iha Reuniaun Konsellu Ministrus Estraordináriu hodi reprezenta Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu tanba S. Exa. Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu hala'o hela vizita ofisiál ba Munisípiu Bobonaro.
Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona projetu Dekretu Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru,Taur Matan Ruak kona-ba medida ezekusaun ba deklarasaun Estadu Emerjénsia ne’ebé efetua husi Dekretu Prezidente Repúblika nian nu. 55/2020 iha loron 5 fulan-agostu, hodi hatán ba pandemia COVID-19 nian. Estadu Emerjénsia abranje teritóriu nasionál tomak no vigora entre oras 00:00 loron 6 fulan-agostu to’o oras 23:59 iha loron 4 fulan-setembru tinan 2020.
Dekretu Lei ida ne’e Governu determina katak ema hirak ne’ebe maka hakarak tama mai no sai husi teritóriu nasionál obrigatoriamente sujeitu ba kontrolu saúde nian no izolamentu profilátiku (karantena) ho durasaun minima loron 14.
Proibidu ba Kareta, roo ka aviaun atu tama, ema hirak ne’ebé maka moras saida de’it husi sintoma tuir-mai ne’e: hanesan temperatura isin sa’e to’o 37,50 c; mear, garganta moras, konstipasaun; no susar dada is ka falta ar, ezetu iha kazu evakuasaun médika.
Dekretu Governu nian impoen realizasaun teste ba COVID-19, ema se de’it maka tama mai teritóriu nasionál no aprezenta sintoma saida de’it temi iha parágrafu anteriór, iha kazu ne’ebé diagnostika ona ba COVID-19, obrigatoriamente tama iha izolamentu terapéutiku.
Hela iha konfinamentu obrigatória, durante loron 14 ka to’o simu alta médika, iha estabelesimentu saúde, iha uma rasik ka sentru izolamentu Estadu nian, ema ne’ebé infetadu ho SARS-CoV-2, ne’ebé tama iha teritóriu nasionál mai husi rai-li’ur ka ne’ebé hasoru vijilánsia husi autoridade saúde sira.
Iha kazu ezesionál sira, justifika tuir razaun saúde no siguransa populasaun nian sira, Ministru Interiór bele determina enseramentu temporáriu iha postu fronteira.
Durante períodu vijénsia Estadu Emerjénsia nian, lisensa, autorizasaun no atu administrativu no dokumentu sira hotu mantein válidu independentemente dekursu husi prazu validade rasik.
Fiskalizasaun kumprimentu dispozisaun ba diploma ne’e kompleta ona forsa no servisu seguransa no ekipa vijilánsia epidemiolójika no sanitária la fó dalan ba atu rezisténsia ativa no pasiva ba ordem sira ne’ebé mai husi autoridade públika kompetente iha ezekusaun ba deklarasaun Estadu Emerjénsia.
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé prosede ba alterasaun dahuluk Rezolusaun Governu nian nu. 20/2019, loron 14 fulan-jullu, ne’ebé nomeia Autoridade Nasionál ba Expo Dubai tinan 2020 nian, la dependénsia tan ba Primeiru-Ministru no pasa dependénsia fali ba Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria, departementu Governamentál ne’ebé responsavel ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne’ebé defini no aprova ona husi Konsellu Ministrus ba área Turizmu, atividade ekonómika komersiál no indústria.
Aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, sei fixa ba vaga promosaun pesoál integradu iha kareira rejime jerál administrasaun públika. Vaga hirak ne’e sei destina liu ba promosaun ne’ebé fixa anualmente husi Governu, liuhusi proposta husi Komisaun Funsaun Públika to’o limite pursentu sanulu husi totál pesoál iha kategoria ida-idak ka grupu profesionál.
Konsellu Ministru aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Presidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, relasaiona ho kriasaun Komisaun Koordenadora no akompañamentu ba Reforma Institusionál sira reforma administrasaun públika, reforma jestaun finanseira públika, desentralizasaun administrativa, reforma administrativa, no reforma judisiária, reforma institusionál boot ne’e interligada no iha objetivu komun atu hadi’a forma hanesan setór públiku ne’ebé jere no funsiona ona, nune’e mós, asegura katak Estadu hala’o kuadru legalidade no seguransa jurídika efetiva no maneira ne’ebé efisiente no efikaz liu. Forma ne’e prosede kriasaun ba komisaun koordenadora, ne’ebé sei responsavel atu estabelese diresaun no vizaun jerál reforma ka programa nian, koordena dezeñu, programasaun no implementasaun konsistente reforma ne’e, atu promove sinerjia no kooperasaun entre reforma sira, halakon obstákulu no sobrepozisaun entre reforma sira, fornese apoiu polítiku ba reforma sira no garante dezempeñu no implementasaun oportuna reforma ho di’ak. Komisaun ne’e sei prezide husi Primeiru-Ministru, koadjuva husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus no integrada husi Ministru ne’ebé responsavel ba orientasaun implementasaun husi kada reforma ne’e – Ministru Finansas, Ministru Justisa no Ministru Administrasaun Estatál.
Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus aprezenta mós projetu Rezolusaun Governu nian, hetan aprovasaun husi Konsellu Ministrus, ne’ebé prosede alterasaun ba Rezolusaun Governu nu. 18/2019, loron 8 fulan-maiu, kona-ba Komisaun interministeriál ba Reforma Fiskál no Jestaun Finansas Públika no Rezolusaun Governu nu. 7/2019, loron 6 fulan-fevereiru, kona-ba Komisaun Interministeriál ba Koordenasaun no ba Reforma Gestaun Patromóniu Estadu. Ho alterasaun ne’e Primeiru Ministru husik-hela atu prezide Komisaun ne’e. hodi permite katak bainhira konsentra iha koordenasaun globál ba reforma institusionál sira, liuhusi prezidénsia Komisaun Koordenasaun no akompañamentu ba reforma institusionál sira. Komisaun setoriál ne’e pasa no sei lidera husi Ministru responsavel sira ba área ne’e.
Vise Primeira Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus relasiona ho Opsaun Polítika Lejislativa sira kona-ba Fundu Rezerva Siguransa Sosiál nian no Modelu Jestaun. Objetivu husi fundu ne’e, ne’ebé kria husi Lei nu. 12/2016, loron 14 fulan-novembru, ne’e atu garante katak, kazu iha ema oitoan maka halo kontribuisaun no ema barak maka simu
Maka simu (tanba envalesimentu populasaun, ho aumentu esperansa moris nian), rejime siguransa sosiál kontinua iha osan atu selu prestasaun sira, sem nesesidade atu husu ba jerasaun foun esforsu boot ida (kontribuisaun), atu garante ba sira benefísiu hanesan. Sistema ne’e bazeia ba prinsípiu igualdade, ekidade, solidariedade entre jerasaun sira no iha jerasaun hanesan no responsabilidade públiku, ne’ebé prevee iha Konstituisaun Repúblika. aprezenta ona opsaun sira ba konstituisaun no estrutura ba Fundu, nune’e mós opsaun ba jestaun maximizasaun iha valór ativu sira. opsaun sira aprezenta sei ko’alia fila-fali iha sorumutuk Konsellu Ministru tuir-mai.
Konsellu Ministrus aprova ona projetu Deliberasaun rua, ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públika, Salvador Soares dos Reis Pires, kona-ba aprovasaun ba prosedimentu ba aprovazionamentu suplementu ka alterasaun ba kontratu públiku sira relasiona ho estensaun prazu entrega obra meloramentu no manutensaun ba trosu estrada Baukau no Lautém, Maubara no Karimbala, no entre Atsabe no Mota Ain.
Ministru Obras Públika aprezenta mós projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé hetan aprovasaun iha Konsellu Ministrus, relasiona ho atribuisaun ba Ponte Laleia, ne’ebé iha mota Laleia nia sorin, lokaliza iha estrada nasionál A01, ho naran “Nelson Mandela”, antigu Prezidente Áfrika Sul nian no Premiadu Nobel Paz nian, no defensór boot kauza Timor-Leste nian. Inisiativa ne’e hatama ona iha komemorasaun Loron Internasionál Nelson Mandela nian, ne’ebé marka iha loron 18 fulan-jullu, nia loron moris nian. Iha tinan ida ne’e, selebrasaun loron ne’e konta mós kopresidénsia husi antigu Prezidente Repúblika Timor-Leste no Premiadu Nobel Paz, José Ramos Horta no selebra husi nasaun sira ne’ebé partisipa iha eventu ne’e ho atribuisaun naran “Nelson Mandela” ba ponte ne’ebé reprezenta Obra no moris personalidade ne’e hanesan “Konstrutór Ponte Umanidade, mediasaun, ba rekonsiliasaun no paz”.
Konsellu Ministrus delibera atu autoriza Troka Notas entre Governu Timor-Leste no Governu Japaun, ba implementasaun Projetu Bolsa Estudu ba Dezenvolvimentu Rekursu Umanus nian. Liuhusi programa estudante timoroan sira ne’e ne’ebé sei frekuenta instituisaun ensinu superiór japoneza nian.
Konsellu Ministrus aprova Projetu Deliberasaun, ne’ebé aprezenta husi Ministru Finansas, Fernando Hanjam, relasiona ho Tetu Finál ba dotasaun orsamentál temporária ba fulan-agustu tinan 2020, ho valór ne’ebé fixa dolar amerikanu millaun 118 (ne’ebé inklui pagamentu ba empréstimu sira).
(Sitasaun: Komunikadu Imprensa Gabinete Primeiru-Ministru: S. Exa. Taur Matan Ruak)
HOTU

Pesquisa